2017. aasta sügisel tervitas noOR uusi EVT (Euroopa Vabatahtliku Teenistuse) vabatahtlikke, kelle teenistused siinmail nüüdseks juba poole peale jõudnud. Aeg lendab ning enne kui hilja, püüdsime kinni ühe vabatahtliku mõtted EVT-st! Saage tuttavaks Alessandraga!
Kes sa oled Alessandra?
Olen 20ne aastane vabatahtlik, kes pärit Itaalia linnast Pesaro, mis oli Gioacchino Rossini kodulinn, ning töötan Käo Maleva Päevakeskuses, mis on keskus erivajadustega inimestele.
Kui hästi oled kohanenud eluga Eestis? (pimedad talvepäevad, eestlased, keel jm.)
Saabumisel ei teadnud ma, mida oodata sellelt riigilt ja kultuurilt. Ma saabusin sügisel, seega märkasin kahe aastaaja vahet. Kuna olen pärit väga päikesepaistelisest ja soojast riigist, on peamine probleem tegelikult pimedus, kuna alustan tööd hommikul ja kui tööpäeva lõpetan, ei ole enam valgust. Kuid samas ei kannata ma külma ilma tõttu kuigi palju. Mis puutub eestlastesse, siis nende kohta ei oska ma kuigi palju öelda, kuna puutun nendega kokku vaid tööl ning veedan vaba aja välismaalastega. Kuna mu sünnikohaks on väikelinn, tajun pealinnas elamise eeliseid (suurepärane transpordisüsteem, ajalooline ja kunstiline pärand, meelelahutusvõimalused noortele inimestele jne.) ning veelgi enam, et tegu on inimlikes mõõtmetes linnaga ja on tunda, et kõik on lähedal.
Alates algusest teadsin, et eesti keel on väga keeruline (eriti hääldus), kuid tänu sellele, et töötan erivajadustega inimestega, õpin rohkem praktilisi sõnu. Proovisin eesti keelt ka õppida, kuid vähemalt saan kõigiga ka inglise keeles suheldud.
Miks Käo Päevakeskus?
Otsisin vabatahtlikuks hakkamise võimalusi just puuetega inimeste valdkonnas, kuna oma kodumaal olin juba omandanud pisut kogemusi puuetega inimestega tegelemisel ja plaanin erivajadustega inimestega töötada ka tulevikus. Nägin mitmeid põnevaid projekte üle Euroopa, kuid see projekt tundus mu ootustele parimal moel vastavat.
Mis inspireerib Sind hetkel Su töös?
Peamine asi on see, et omandan sotsiaalsest vaatenurgast tõeliselt väärtusliku kogemuse. Ning lisaks soovin õppida nii palju kui võimalik ning panustada tublisti oma projekti.
Kõige keerulisem asi EVT (Euroopa Vabatahtlik Teenistus) tegemise juures?
Kõige keerulisem asi mu EVT juures on erinevate kultuuride ja mentaliteetide mõistmine.
Parim asi EVT tegemise juures?
Väga keeruline on nimetada parimat asja, kuna tegelikult on EVT juures mitmeid erinevaid aspekte, mis mulle tõeliselt meeldivad. Näiteks eneseareng, võimalus jagada arvamusi erineva taustaga inimestega, kuid ka võrratu tunne, mida pakub täielikult teise kultuuri sukeldumine ning see vabaduse tunne.
Mida sooviksid öelda kõigile noortele, kes üle maailma EVT-d teevad?
Olge väga motiveeritud ja mõelge, mida soovite päriselt selleks teha, et EVT kogemusest saaks üks parimad kogemusi teie elus. Ärge kunagi unustage põhjust, miks olete seal.
Midagi, mida soovid meiega veel jagada?
Jah, üritan anda omalt poolt personaalse panuse pakkudes mind võõrustavale organisatsioonile välja lisategevusi. Mu peamine huvi on integreerida erivajadustega inimesi tavainimestega ja, kuidas planeerin seda teha, on korvpallist inspireeritud mängu Baskin kaudu, mille näol on tegu kaasava spordiga, mis lubab nii füüsilise ja vaimse puudega kui tavalistel inimestel mängida ühes meeskonnas.
Baskin loodi aastal 2006 Itaalias ning on ikka arengufaasis, seega ei tunta seda mängu eriti Itaaliast väljaspool. Selle spordiala parim aspekt on see, et sport ise peab kohanduma mängijatega, mitte vastupidi.
Seega ei tasu muretseda, kui pole spordis osav, kõik on aktsepteeritud!
Who are you Alessandra?
I am a 20 years old Italian volunteer coming from Pesaro, the hometown of Gioacchino Rossini, and I work in “Käo Maleva keskus”, a center for people with special needs.
How well have you adapted to life in Estonia? (dark winter days, Estonian people, language etc.)
Well, on my arrival I didn’t know what to expect from this country and its culture. I arrived in Autumn, so I noticed the difference between the two seasons. Since I come from a really sunny and warm country, the main problem actually is the darkness because I work in the morning and when I finish there is no more light, but, on the other hand, I am not suffering because of the cold weather too much. What concerns the Estonians, I cannot say too much because I have contact with them only at work, since I spend my free time with other foreigners. Since my birthplace is a small city, I can notice the advantages of living in a capital (excellent transportation system, historical and artistical heritage, possibility of fun for young people etc.) moreover, it’s a city on a human scale so you feel that everything is close to you.
Since the beginning I knew that the language was very difficult (especially the pronunciation), but thanks to the fact that I am working with people with special needs, I am learning common words. I tried to study Estonian, but at least I can communicate with everybody in English.
Why Käo Päevakeskus?
I was looking for volunteering opportunities connected with disability because in my country I had a bit of experience with disabled people and I am planning to work with people with special needs also in the future. I saw many interesting projects all around Europe, but this one seemed the best according to my expectations.
What inspires you currently in your work?
The main thing is that I am gaining a really valuable experience from a social viewpoint. Moreover, I want to learn as much as I can and give a good contribution to my project.
The most difficult thing about doing EVS?
The most difficult thing about my EVS is understanding different cultures and mentalities.
The best thing about doing EVS?
It’s really difficult to find the best thing, because actually there are different aspects of the EVS that I truly like, for example the self-improvement, the possibility to share opinions with people of different backgrounds, but also the beautiful sensation that the full immersion in another culture gives and the sense of freedom.
What would you like to say to all the people doing EVS all over the world?
Be really motivated and think about what you really want to do for making your EVS one of the most amazing experiences of your life. Don’t ever forget the reason why you are there.
Anything else, you`d like to share with us?
Yes, from my side I’m trying to give a personal contribution by proposing extra activities to my host organization. My main scope is trying to integrate people with special needs and normal people and the way I’m thinking to do it is through a basketball inspired game “Baskin”, a really inclusive sport that lets people with physical and mental disabilities and normal people to play in the same team.
Baskin has been created in Italy in 2006 and it is still on its initial phase, so it is not really known out of Italy. The best aspect of this sport is that the sport itself has to adapt to players not the contrary.
So, don’t worry if you are not good at sports, everybody is accepted!