Postcrossing kahe prantsuse välisvabatahtlikuga – Kus siis ikkagi on Guatemala?

Postcrossing kahe prantsuse välisvabatahtlikuga – Kus siis ikkagi on Guatemala?

Kõik suudavad maailmakaardilt üles leida oma kodumaa, kuid suudad sa märkida Guatemala? „Liiga keeruline,“ ütled sa. „Ma ei ole rikas, ma ei ole mailmas reisinud!“ Mis siis, kui saaksid tundma õppida kõiki neid riike, millest seni midagi ei tea? Saada teada, kus nad maailmakaardil paiknevad? Kuulda inimestest, kes seal elavad? Ning, kes teab, luua mõned rahvusvahelised sõprused? Aga kuidas?

Kahel Tilsi Lastekodus vabatahtlikuks oleval prantsuse neiul, üks 20ne ja teine 23e aaastane, tuli idee: Mis siis, kui saaksime luua selle väikese küla lastele võimaluse suhelda inimestega üle maailma?

Me oleme Naïs ja Juliette, saabusime Eestisse 2017. aasta septembris ja rakendasime projekti Postcrossing.

Naïs: Olen 20ne aastane prantslanna. Olen reisinud Austraaliasse, Indiasse, Inglismaale, Itaaliasse ja teistesse riikidesse, kuna armastan reisimist! Armastan ka keelte õppimist ja kultuuride avastamist, just seetõttu tulin selleks aastaks Eestisse vabatahtlikuks – et õppida selle maa kohta. Seega oli mul võimalus külastada ka Soomet, Stockholmi, ja ma loodan, et näen õige pea ka Venemaad! Mulle meeldib ka kunstiline käsitöö ja toiduvalmistamine, mida üritan jagada nende lastega, kellega töötan.

Juliette: Olen 23e aastane ja samuti prantslanna. Mul on kraad Adapteeritud füüsiliste tegevuste (Adapted Physical Activities) erialal ja ma tahtsin teha pausi õpingutes enne kui alustan magistrikraadiga. Välismaale vabatahtlikuks minek tundus selleks hea võimalus, seega siin ma olen! Naudin väga siin olemist ja lastega töötamist, Eesti kohta õppimist, eesti keelt ja kultuuri ning loodan, et see loob kasvõi pisutki erinevust.

Enamus päevi töötame lastekodus, kuid kord nädalas käime ka kohalikus noortekeskuses. Oleme noorte ja teismelistega kontaktis igapäevaselt ning taipasime, et nende rahvusvahelist teadlikkust saaks laiendada. Need lapsed on arukad ja uudishimulikud, proovime anda neile mõned võtmed maailma avastamiseks!

Selleks kasutamegi lehekülge Postcrossing, mis võimaldab kontakteeruda inimestega üle maailma neile postkaarte saates, ja seda lehte on väga lihtne kasutada:

Pärast mõningast organiseerimist ja õige kohtumiskoha otsimist oli ta käes – meie esimene Postcrossing sessioon! Märtsi keskpaigas kogunesid lapsed ja noored kohalikus noortekeskuses ja saatsid esimesed postkaardid Saksamaale, Šveitsi, Venemaale, USAsse, Taiwani, Hong Kongi, Austriasse, Sloveeniasse, Prantsusmaale, Leetu, Soome ja mitmetesse teistesse riikidesse!

Noored ja lapsed näevad vaeva oma inglise keelega ning me anname neile kaardi… Kus siis ikkagi on Guatemala?

See on ka võimalus rääkida reisimisest ning sellest, mida pakub võimalus minna EVT (Euroopa Vabatahtliku Teenistuse) vabatahtlikuks.

Õige pea tasus asi end ära! Tulid esimesed postkaardid inimestelt, kes elavad Eestist kaugetes riikides ning kellega lapsed ja noored ei kujutlenud end kunagi suhtlemas. Aitame lastel nende inimeste kirju lugeda ja mõista. Tänu Postcrossing kodulehele saavad nad kirjutanutega ühenduse luua kas e-kirja teel või neile omakorda postkaarte vastu saates. Lõpetuseks lisasime seinal rippuvale maailmakaardile ühendava joone Eesti ja saatva riigi vahele. Taas üks sihtkoht, mille kohta saime midagi teada!

Meie väike projekt on alles alguses ning lapsed on huvitatud ja valmis kaasa lööma. Me loodame sellega seoses järgmisteks nädalateks parimat ning, et me õpiksime sellest kogemusest.

Parimate soovidega Naïs ja Juliette, kaks prantsuse vabatahtlikku.

Üks esimesena saadetud postkaartidest

 

Esimesed saabunud postkaardid
Close Menu