Laura Välik on väike väle tegelane, kes on noOR-e huviorbiidis tiirelnud aastaid. Nüüd on juhtunud see, mis juhtuma pidi ja oleme Laura värvanud noOR-e ridadesse selleks, et jõuda ikka kõrgemale ja kaugemale. noORes vastutab Laura meie veebi kodude eest – ilmuma hakkab uudiskiri – ning on abiks jooksvate ettevõtmiste juures. Loe kust Laura tuleb, miks ta tuli ja kuhu ta on teel.
Pean tunnistama, et pealkirja panin loole natukene petliku. Minu näol on tegu juba noorte mõistes üpriski eaka, 30ne aastase noorega. noORes olen aga käesolevast augustist tööd alustanuna võrdlemisi uus noORekas. Seos noORega ulatub mul juba aastasse 2008, kui käisin organisatsiooni kaudu Euroopa Liitu ja debati pidamist hõlmaval treeningkursusel Azerbaidžaanis. Seal juhtus üks tore lugu.. Nüüd, täpselt üheksa aastat hiljem Kaiga kohvikruuse kokku lüües tähistasime lisaks värskele kolleeglusele ka üheksa aastat kestnud sõprust. Nagu sellest loost järeldub, on noorteprojektidel maagiline, saatust kujundav jõud.
Küsib noOR:
Miks just noOR? Miks just kolmas sektor?
Minu jaoks on alati olnud tähtis teha asju, milles näen mõtet. Poole kohaga noORes töötades on mul võimalik panustada erinevatesse noortesse, aktsepteerivamasse ja oma inimesi toetavasse ühiskonda, see tähendab minu jaoks aga tulevikku panustamist. Häid asju saab tõeliselt korda saata aga vaid väga hea töökollektiiviga, ning teades praeguseid noORekaid juba aastast 2008, tean, et nemad just selliseks kollektiiviks on.
Mis noORes ära teha tahaksid?
Kahtlemata ei ole ma ei noorsootöö ega sotsiaaltöö valdkonna visionäär, küll aga näen enda rolli noORe töö toetamisel – olgu selleks siis abistamine projektide elluviimisel, igapäevane suhtlemine või uudiskirjade koostamine. Kuna sotsiaalsel ettevõtlusel on tõeline võime inimeste elusid muuta, inspireerib mind hetkel väga ka noORe sotsiaalse ettevõtluse poole võetud suund ning sinna poole liikumisel panustan kõhklemata oma parimate ideedega! Ja kes teab.. Ehk tekib ajaga ka visioon, sest töötan ju just nimelt valdkonna Eesti visionääridega.
Esmamuljed noORes?
Töised, asjalikud. Mulle on väga meeldinud noORe koosolekud, kus visatakse küll nalja, kuid kõik oluline räägitakse läbi konkreetselt ja lühidalt. Varasem kogemus on näidanud, et töökohtades, kus üritatakse iga hinna eest hoida tõsis-töist suhtumist, kulutatakse palju rohkem aega tõsisele, kuid tegelikult suhteliselt sisutühjale jutule.
Millised on sinu arvates erinoorsootöö valdkonna valukohad Eestis?
Kindlasti see, et erivajadusega noored on ühiskonnas pigem omaette, teiste noortega vähesel määral integreerunud. Kuid ka see, et ühiskonnas tervikuna nähakse erivajadustega inimeste potentsiaali väiksemana kui see tegelikult on ja seetõttu, et seda potentsiaali ei osata näha, rakendada või välja tuua, läheb see tihti ka raisku. Kusjuures arvan, et ka erivajadustega noored ise ei oska mõni kord enda potentsiaali näha või rakendada. Väikese riigina peaksime püüdma maksimumini rakendada aga iga inimese võimekust.
Sinu varasem kokkupuude sotsiaaltöö/ erivajadustega inimestega?
Vaid isiklikul tasandil. Kuid sarnaselt noORe mõttemaailmale meeldib mulle mõelda kõigist inimestest kui erivajadustega inimestest – meil kõigil on lihtsalt väga erinevad vajadused.
Azerbaidžaanis. Vasakult paremale: Kai, Laura, Evelin, Juta, Azik.