Koordineeriva organisatsioonina toob noOR noored EVT raames Eestisse, kus ootavad neid erinevad vabaühendused. Käo Tugikeskuse Maleva keskuses võtab EVT vabatahtlikke iga-aastaselt vastu Liis. Kogemust on tal EVT vabatahtlikega juba üle 10-ne aasta ja seega pajatada nii mõndagi!
Kuidas sündis mõte kaasata organisatsiooni tegevusse EVT vabatahtlikke? Kaua olete EVT vabatahtlikke kaasanud?
EVT vabatahtlik teenistus sai meil alguse Käo Tugikeskuse Pae keskuses (endise nimega Päevakeskus Käo) 2006. aastal, esialgu vabatahtlike kaasamisega lühitegevustesse ja projektidesse Merike Meriranna ja Maris Pajula eestvedamisel. Esmakordne vastuvõtva organisatsiooni akrediteering taotleti 2007. aastal ning sellest said alguse pikaaegsemad projektid. Mina võtsin EVT enda kanda, kui Merike Merirand läks lapsepuhkusele. Esimene vabatahtlik Khatarina saabus meile 2009. aasta septembris Austriast 9-kuulise projekti raames. Suureks toeks oli mulle alustades koordineerivast organisatsioonist Juta Männisalu (nüüd Juta Asuja).
2012. aastal avati Käo Tugikeskuse Maleva keskus ja liikusin Maleva keskusesse, jätkates vabatahtlikute juhendamisega nüüd siis juba Malevas. Pae keskuses võttis vabatahtlikud enda tiiva alla Silvia Looveer ja Laste keskuses tegeleb EVT-ga Marge Siimann. Võtame nüüdseks vabatahtlikke vastu kõigis kolmes üksuses.
Mil moel on EVT vabatahtlikud organisatsiooni tegevusse panustanud? Millist tähendust nende panusele omistate?
Teotahtelised noored motiveeritud inimesed toovad organisatsiooni rõõmu ja värskust. Iga vabatahtlik annab väga erineva ja erakordse panuse organisatsiooni lähtuvalt oma kultuuritaustast ja tugevatest külgedest. Vabatahtlikud on korraldanud üritusi, viinud läbi erinevaid projekte, teinud meie noortega nii rühma kui ka individuaalseid tegevusi. Mis aga kõige olulisem, vabatahtlikud rikastavad meie noorte elu (meie teenusekasutajatel on tihti väga piiratud sotsiaalne võrgustik). Hindan vabatahtlike panust väga kõrgelt ja olen alati nõus nende ideed ära kuulama ja kaasa aitama mõtete ellu viimisel.
Kes oled Sa, Liis? Mis Sind töös inspireerib?
EVT seisukohast olen 10-ne aastase kogemusega vabatahtlike juhendaja, kes on koostööd teinud 14-ne vabatahtlikuga. Organisatsiooni seisukohast olen pikaajaline töötaja (alustasin Käo Tugikeskuses töö 2006. aastal), kes töötab hetkel Maleva keskuses Meeskonnajuhi- tegevuste koordinaatorina. Persoonina võib vist öelda, et olen natuke nagu Karlsson katuselt- parajalt paks, parimates aastates ja elaksin meeleldi linnas kuskil väikese aiakesega maja katusel (natuke eraldi, aga siiski teistega koos). Mulle meeldivad loodus, elurõõmsad inimesed ja hingega muusika.
Töös inspireerivad mind inimesed mu ümber. Meie erilised noored ja hea meeskond, kellega liikuda ühiste eesmärkide poole. Aitäh, et te mul olemas olete!
Oled ise EVT vabatahtlikuks käinud?
Ei ole EVT vabatahtlikuks käinud. Mõned korrad olen mõelnud sellele, aga ei armasta väga reisida ja see argument on jäänud peale.
Kõige eredam mälestus EVT vabatahtlikust?
Eredaid mälestusi on palju. Ehk kõige eredam, mis kohe meelde tuleb on seotud Ivaniga Makedooniast. Oli talv ja suur, suur lumetorm. Linnaliiklus oli häiritud ja igal pool esines elektrikatkestusi. Ivan elas Mustamäel ja Lasnamäele Pae keskusesse tööle sõites ei saanud buss poole Järvevana tee pealt enam edasi sõita. Ivan, kes nägi oma elus esimest korda lund ja lumetormi, tuli läbi tuisu ja tormi jala tööle. Ta oli kohale jõudes nagu superkangelane, igati ületanud iseennast. Sellest näost õhkus võidurõõmu, mis ei lähe mitte kunagi meelest.
Millised on EVT vabatahtlike kaasamise võlud ja valud?
Iga vabatahtlik on erinev ja vajab individuaalset lähenemist. Nagu juba eelpool mainitud, annavad vabatahtlikud suure panuse rikastamaks meie igapäevast toimimist. Vahel on ideed väga lennukad ja, et mitte murda vabatahtliku motivatsiooni, vajab maa peale toomine delikaatset lähenemist. Vahel on aga vaja just motiveerimist ja julgustamist. Esinenud on ka raskusi kohanemise ja keelega – eestlased ei ole ehk kõige avatum rahvas võrreldes Lõuna-Euroopa kultuuriga ja ka Eesti ilmaga kohanemine võib osutuda keeruliseks. Tegelikult oleme ausalt rääkides, kuulates ja üksteist toetades saanud pisiasjadest üle ja suuri probleeme ei olegi tekkinud.
Miks koostöö noORega? Soovitusi noORe inimestele?
noORega oleme käinud seda teed algusest peale ja koostöö on alati olnud meeldiv ja toetav, alates Jutast ja Kaist kuni noORe kogu meeskonnani välja. Suured tänud teile!