Kõigepealt sooviksin teha lühikese sissejuhatuse. Mu nimi on Nagy Péter, olen Ungari vabatahtlik Häädemeeste Keskkoolis. Saabusin Eestisse augustis 2017 ja sõidan koju juulis 2018. Mu projekt seisneb kooli abistamises tundide ajal, erinevatel teemadel presentatsioonide tegemises, kooliüritustel fotograafiks olemises ja erinevates kooli töödes abistamises. Kord nädalas käin ka kohalikus lasteaias. Elan kõige kenama võõrustaja perekonna juures küla servas, metsa kõrval. Ungaris elan Budapestis ja õpin keemilist inseneeriat.
Mida sooviksid veel enne EVT projekti lõppemist siin teha?
Mul ei ole tõesti palju aega, kuid õnneks on ikka asju, mida teha. Kindlasti tahan külastada mõndasid kohtasid, kus pole veel käinud (Ida- ja Lõuna-Eesti). Samuti tahan kogeda päris Eesti jaanipäeva. Oleks tore ka kiikingut proovida. Kuid nüüd olen hakanud mõtlema rohkem ka kojumineku peale ja mida seal teha, kuidas säilitada siin omandatud suhtumist, motivatsiooni ja energiat!
Kuid enne kojuminekut tahan kindlasti öelda aitäh kõigile, kes tegid selle aasta minu jaoks nõnda eriliseks.
Kui saaksid alustada EVT projekti uuesti täiesti algusest, siis mida teeksid teisiti?
Mulle ei meeldi sellised küsimused, kuna olen seda tüüpi inimene, kes elab olevikus ja kui miski on möödas, siis on see juba läinud ja seda ei saa enam muuta. Kuid kindlasti on mõned asjad, mida muudaksin. Esimene neist on, et teadsin juba aprillis, et tulen Eestisse, kuid ei kulutanud aega ettevalmistusteks ja arvan, et oleksin pidanud seda tegema. Arvan, et mul on Häädemeestes olnud palju võimalusi, mida ei ole kasutanud. Mul on tõeliselt kahju, et ei tunne inimesi siin nii hästi kui sooviksin. Mul on samuti tõeliselt kahju, et mu eesti keele tase on väga madal. Kuid asi, mida muudaksin enim on mu töökoht, tunnen tõesti, et oleksin suutnud teha ära rohkem, kui oleksin seda tõesti tahtnud, kuid olin mõni kord laisk. Teisest küljest tundsin end aga alati hõivatuna ja seega tahav võib-olla lihtsalt liiga paljut sellise lühikese aja jooksul.
Mida soovitaksid Häädemeeste Keskkoolile tulevaseks koostööks välisvabatahtlikega? Ja noORele?
Häädemeestele soovitaksin jääda selliseks nagu nad on praegu ja kui nad jäävad, siis saab nende vabatahtlik olema õnnelik. Mõni kord juhtus nii, et tundsin end kasutuna või ei saanud midagi teha, kuid arvan, et see on normaalne. EVT ei ole päris töö, alati ei saa olla päris nii kasulik kui tahaks. Tean nüüd, mida teeksin teisiti, kuid arvan, et keegi pole endine. Mulle tõesti meeldib, et alguses olid mul kohtumised kooli õpetajate ja direktoriga igal nädalal, seega kui soovisin midagi muuta või oli mul hea idee, sain nendega rääkida. Need kohtumised olid alati vaid selleks, et mu projektist rääkida. Siin on nii palju valikuid, mida teha, igaüks saab leida midagi, mis sobib just talle.
noORega polnud mul ühtegi probleemi, mõni kord peaksid nad enda e-kirju tihedamini vaatama, kuid see on kõik. Mul ei olnud kunagi ühtegi probleemi, mis oleks kuidagipidi noORega seotud.
Kõige üllatavam asi, mida avastasid eestlaste kohta?
Üldiselt öeldi, et põhjamaised inimesed on pisut külmemad kui teised rahvad, kuid avastasin, et ajaga avanevad ka nemad. Enne kui mu EVT algas olin väga mures oma töö pärast – kas olen piisavalt osav, kuidas saab olema läbisaamine õpetajatega. Kuid kool oli nii avatud momendil kui saabusin. Ma ei oodanud, et saan olema nii teretulnud. Mäletan, et isegi kui keegi ei rääkinud inglise keelt, proovisid nad ikkagi muga suhelda. See oli väga kena kogemus ja kogu selle aasta jooksul oli mul tunne, et nad hoolisid minust. Kui sooviksin heita valgust mõnele momendile: kui saabusin, oli neljas klass õppinud minu jaoks laulma ühte ungari laulu; mind võõrustav perekond valmistas mulle ungari toitu, et tunneksin end koduselt; koolis oli üks mu parimatest sünnipäevadest; kui mul olid mõned probleemid, siis lapsed tundsid huvi, kas kõik on korras.
Ühtlasi oli väga üllatav see, kui lähedased on eestlased loodusega. Mulle tõesti meeldib, et sügisel käivad kõik seenel, kõik joovad kodus valmistatud õunamahla ja ma armastan seda, et siinsed metsad on nii puhtad! Arvan, et see suhtumine on midagi, mida soovin levitada ka oma kodus.
Ning midagi, mida tõesti ei oodanud, oli see, et pärast külma talve on teil niivõrd võrratu kevad! Armusin valgetesse öödesse!
