Alates oktoobrist toimub TPIKu ruumides (Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59) kehatöö ja liikumise praktikum ‘’Kaasaegne keha’’, mis ootab uusi liitujaid jaanuaris 2018. Rohkem infot peagi tulekul.
Kuidas sündis idee liikumispraktikumist?
Idee sündis sellest, et kuigi olen lõpetanud tantsukunsti eriala, mille raames sai enda peale projetseeritud või endast läbi lastud mitmeid tantsutehnikaid, siis päriselt liikuma on mind pannud mitte universaalsed süsteemid ja reeglid, vaid pigem inimesed ja olukorrad. Inimesed, kes ei ole mina, teised kehad. Ennast nende kehadega suhestades õpin kogu aeg enda kui liikuja kohta. Tants ei ole ainult füüsiline tegevus, ka mälul ja kujutlusel on tohutu liikumapanev jõud. Mõte ka liigub ja tantsib. Igal ühel oma moodi. Tähelepanu on alati suunatud kusagile. Oluline on luua ühendusi pea ja keha vahel, mis ongi ju tegelikult üks. Oma elu esimese õpetajaprakita tegin vaimupuudega noorte päevakeskuses. Kuna mul puudusid eelnevad teadmised/ettevalmistus, siis sain olla avatud ja õppisin seeläbi väga palju tantsukunsti kohta. Sealt tekkis mul huvi metoodikate vastu, mis võimaldavad erinevatel inimestel koos liikuda ja teineteiselt õppida. Mitmete teiste töötubade kõrval läbisin 2014. aastal Viinis danceAbility meetodi õpetaja koolituse. Praegused tunnid tuginevad suuresti just danceAbility metoodikale ja mu enda huvile ja kogemusele.
Lühidalt – idee sündis minu isiklikust huvist areneda nii õpetaja, tantsija kui kunstnikuna ning pakkuda seda võimalust ka teistele. Ideed aitavad ellu viia noOR ja Sõltumatu Tantsu Lava.
Miks liikumispraktikum just noORes?
Tegin noORega koostööd mõni aasta tagasi rahvusvahelise koolituse raames, mis toimus Saaremaal. Seal kohtasin Kai Rakut. Järgmisena kohtusime ühes minu tunnis Sõltumatu Tantsu Laval ja siis aasta hiljem juhtusime kokku ühes teises kehatöö praktikumis. Rääkisime, millega tegeleme ja, mis meid huvitab… Arvan, et õiged inimesed said õiges ajas kokku, sooviga edasi liikuda:)
Milles peitub liikumispraktika võlu, milles valu?
Igaüks saab olla see, kes ta on ja järgida oma enda huvi, leida üles see, mis teda liikuma paneb. Aega on. Selles praktikas on lubatud ka lihtsalt vaadata või kuulata, mida teised teevad, sest selle läbi on võimalik väga palju õppida. Igaüks õpib seda, mida tal on vaja sel päeval õppida ja kogeda, omal moel. Mina pakun võimalust ja ruumi, milles oma õppetunnid saada. Valu ei olegi, kui iseendale seda ei tee. Kui on valus, oleme läinud üle piiri. Enda ja teiste piire õpimegi tundma ja vaikselt nihutama. Tegeleme sellega, mis meil on, mitte sellega mida pole – see on minu jaoks väga võluv võimalus.
Sina kui õpetaja ja liikuja?
Minu jaoks on tants vormide vaheala. Pidev liikumine ühest teise. Isegi, kui seisan väliselt paigal, toimub sees tohutult palju. Seda, mis kehas toimub ei pea alati mõistma, seda võiks endal lubada kogeda ja vastu võtta. Olen praegu oma arusaamises sealmaal, et enne kõike, ka enne tantsijaks olemist, olen sotsiaalne/ kultuuriline keha, ümbritsevast täis imbunud. Igal hetkel ei märka ma seda, kuidas ümbritsev mind vormib, kuid liikumispraktikumis saan anda endale aega märgata, oma keha kuulata, teistega suhestuda, ennast ja teisi aktsepteerida, õppida, väljakutseid esitada, just sellises vormis nagu hetkel olen, 100%.
Püüan olla iga päev ärkvel, paidlik ja valmis muutustele reageerima või kaasa minema. Minu tehnika on improvisatsioon, sest tahaksin liikuda elu lõpuni, maitsekalt, kohaselt. Tahan tajuda ennast kui kaasaegset keha, mis on pidevas muutumises. Pean tunnistama, et õpetaja ja liikuja ühel ajal olla on paras väljakutse. Õpetjana pean haarama tervikruumi endast väljas: reageerima, muutma, ehitama, hoidma, olema võimeline täpselt, konkreetselt sõnastama. Samal ajal ei tohi kaotada kontakti enda kehaga, et olla valmis ette näitama, ehedalt, läbitunnetatult. Selleks, et õppida õpetangi.
Kui erinevad on liikumispraktikumis osalejad, mis neid ühendab?
Osalejad on väga erinevad nii vanuses, huvides, tantsu kogemuses. Neid inimesi ühendab soov kohtuda enda ja teiste maailmadega vähemalt kord nädalas, jagada enda kogemust ja õppida teistelt. Võib-olla nad ise nii ei sõnastaks, ei teadvusta, aga seda nad teevad, sellist võimalust pakuvad. Neid ühendab avatus ja julgus kuulata ennast ja maailmu endast väljaspool.
See on jube kihvt! Loodan, et inimesi veel lisandub ja seltskond rikastub. Praegu piirab meid väike ruum, kuid alates jaanuarist ootame uusi huvilisi, suures saalis, esmaspäeviti.
Kuidas täiendab liikumispraktikum osalejate elu?
Seda ma ei oska teiste eest vastata. Arvan, et see innustab neid liikuma, edasi, kuhu iganes nad oma eludes/ erialades teel on… Ja julgema peatuma, kui nad seda vajavad. Hingama sisse ja välja. Minu elu ta ei täienda vaid pigem annab pinna, kust on võimalik hakata kasvama end täiendama.
Liis (keskel) koos õpilastega.
Dancebility töötuba.