ENGLISH BELOW
Tulin Transilvaaniasse ESC vabatahtlikuks eelmisel aastal septembri lõpus. Lennuk maandus OTP lennujaamas 28. septembri õhtul. Kohale jõudes kohtusin kahe preiliga Hispaaniast, kelle nimed olid Nerea ja Abril, ning meil oli 4-5-tunnine öine autosõit Cristuru Secuiescisse, kus on sellest ajast peale toimunud suurem osa minu vabatahtlikust tegevusest. Meie vabatahtliku töö programm algas ametlikult esmaspäeval, 3. oktoobril, kuid juba enne seda aitasime kohalikku kogukonda, kuna nädalavahetusel toimus Oktoberfest, kus me olime abiks selle ürituse
korraldamisega koos ATA koordinaatoriga, Rékaga. Põhitegevuseks sel ajal oli laadaplatsi
kaunistamine dekoratsioonidega.
Oktoobri esimene nädal möödus meil enamasti erinevate asutuste/asukohtade külastamisega, kus
oleksime tulevikus saanud kohalikule kogukonnale kasulikud olla. Ma ei mäleta täpselt, kui palju
meid vabatahtlikke sel ajal oli, aga igatahes tundis Abril esimestel nädalatel tõsist koduigatsust ja
naasis varsti pärast seda Hispaaniasse. Usun, et kui see juhtus, oli meid neli: Nerea (Hispaaniast),
Timotej (Slovakkiast), Quentin (Prantsusmaalt) ja mina. Varsti pärast seda liitus meiega veel üks
hispaanlane, seekord oli see mees – Javier. Siis olimegi vaid viiekesi ainsad vabatahtlikud kuni
aasta lõpuni. Seejärel, kui 2023. aasta kätte jõudis, liitus meiega veel 4 vabatahtlikku. Kokku oli
meid siis sellest hetkest 9 vabatahtlikku, kes on kõik rõõmsalt seejärel ühises majas elanud. Üks
värskelt saabunud vabatahtlikest oli pärit Rootsist, tema nimi on Marielle, ülejäänud 3 uut tulijat
olid pärit Türgist: Alper, Şerife ja Vesila.
Igatahes – eelnev osa jutust räägib lühidalt meist vabatahtlikest peaaegu kõike, järgmisena
kirjutan pikemalt tegevustest. Oktoobri esimesel nädalal pakuti meile 2 valikut selle kohta,
millest meie projekt võiks olla: üks neist oli “MTÜ toetus” (enamasti lihtsalt ATA organisatsiooni toetamine, pakkudes abi rahvusvaheliste ürituste ajal, kirjutades artikleid, pildistades ja töötades kohalike partnerite/asutustega) ja teine valik oli „Kaasamise tugi” (enamasti töötamine lastega ja/või väiksema võimekusega/vähemate võimalustega inimestega). Mina valisin MTÜ tugirolli, kuid ükskõik millise variandi keegi ka ei valinud, kui sooviti tegevust vahetada või mõlema poole vabatahtlikku tööd teha, oli ka see võimalik.
Kokkuvõttes olen siin täitnud suurema osa oma ajast järgnevate tegevustega: aidates kohalikku
rohuteadlast erinevates tegevustes (nt metsamarjade kogumine, erinevate ürdisegude valmistamine, lavendlipõldudel umbrohtude eemaldamine jne); ATA abistamine kontoritöös (artiklite kirjutamine nii organisatsioonile endale kui ka veebisaidile Rural Transylvania, Cristuru Secuiesci kohaliku teabeveebisaidi uuendamine jne), rahvusvahelistel üritustel (siiamaani on toimunud kaks nädalapikkust üritust, kus oli osalejaid mitmetest riikidest üle Euroopa, kus pildistasin tegevusi ja aitasin erinevatel korraldustöödel) ja kohalikel üritustel (Oktoberfest, Kõrvitsa festival, ATA lahtiste uste päevad); abistamine linnaraamatukogus ja kohalikus kooliraamatukogus (peamiselt raskete raamatute kastide teisaldamine, raamatute
sorteerimine ja andmebaasidesse sisestamine); linnaaedniku abistamine (viinamarja saagi
korjamisel, seemnete istutamine, pargi koristamine, abistamine arboristi tegevustes jne); inglise
keele vestlusklubi korraldamine, mis toimus kuus üle nädala kaks korda teisipäeviti; mitmesugused muud ühekordsed tegevused. See võtab praeguseks lühidalt kõik kokku, kuid suvekuudel peaksime aitama ka mõnda laagrit korraldada ja muud taolist.
Vabatahtliku töö kõrvalt on mul olnud ka piisavalt vaba aega ringi reisimiseks ja erinevate
Rumeenia piirkondade avastamiseks. Meil oli jõuludeks ja aastavahetuseks 11-päevane puhkus,
mille vältel enamik vabatahtlikest naasid koju, et lähedastega aega veeta, kuid peale selle oli
meil ka 10-päevane puhkus lihavõttepühade tähistamiseks. Usun, et kõigi vabatahtlike jaoks oli
see meeldiv aeg. Vabatahtlikuna on mul õigus kahele vabale päevale kuus, kuid kuna olen
töötanud mõned päevad ka nädalavahetustel, on neid juurde tekkinud. Ehk siis lühidalt on mul
kogu aja peale tekkinud 25 vaba päeva, mida ma pole veel kasutanud, mis tähendab et nüüd
viimastel kuudel enne juuli lõppu saan palju veel palju lõõgastuda ja niisama ringi reisida.
Varsti läheme ESC korraldatud vahekohtumisele, mis on omamoodi jätk OAT-le (on-arrival
training), mille kõik ESC vabatahtlikud peavad välisriiki saabudes läbima. See toimub
ajavahemikus 23-26 mai. Ootan seda põnevusega, sest OAT toimus interneti vahendusel, kuid
see vahekohtumine toimub näost näkku mingis uhkes hotellis Bukarestis. Usun, et tuleb tore
ajaveetmine kõigi ESC vabatahtlikega, kes on parasjagu Rumeenias.
Lõppkokkuvõttes on mul siin Transilvaanias väga tore ja meeldiv aeg olnud. Olen kohtunud fantastiliste inimestega, kellest on paljud saanud mu sõpradeks; olen külastanud mitmeid Rumeenia linnasid, aga ka rohkesti maa piirkondasid; olen matkanud Hargita mäe tippu; olen osa võtnud nii kohalikest traditsioonilistest kui ka ebatraditsioonilistest pidustustest; olen vaimselt enda mõttemaailma palju selgemaks saanud ja mul on tekkinud uued ideed, mida teha pärast kodumaale naasmist; aga mis kõige tähtsam, usun, et mul on olnud (kas-või veidike) positiivne
mõju kohalikule kogukonnale ja rahvale.
Alloleval lingil on mõned pildid ja videod minu töö kui ka vaba aja tegemistest Transilvaanias:
https://photos.app.goo.gl/14MGogw4kVXCTY5U7
Samuti tegime ühe promovideo kohaliku raamatukogu videokonkurssi jaoks:
https://www.youtube.com/watch?v=XjG5dt2ljww
VOLUNTEERING IN TRANSYLVANIA
I arrived in Transylvania to be an ESC volunteer last year at the end of September. The plane
landed at the OTP airport on the evening of the 28th of September. Once there, I met with 2 girls
from Spain, Nerea and Abril, and we had a 4-5 hour night car ride to Cristuru Secuiesc, where
most of my volunteering activities have since taken place. Our volunteering program officially
started on Monday, October the 3rd, but we were already helping the local community before
that, as there was an Oktoberfest celebration going on during the weekend, where we assisted in
organizing the event by decorating the fairgrounds with our ATA coordinator, Réka.
The first week of October was mostly spent with us visiting the different institutions/locations,
where we could be of use to the local community. I don’t quite exactly remember how many us
volunteers there were at this time, but anyway, in the first few weeks Abril felt really homesick
and returned to Spain shortly after. I believe once this happened, there were four of us: Nerea
from Spain, Timotej from Slovakia, Quentin from France, and me. Soon after that, another
Spanish person joined us, this time it was a guy – Javier. So then it was just the five of us
volunteering until the end of the year. However, when 2023 came around, we were eventually
joined by 4 other volunteers, making us a total of 9, who have been living together in a shared
house ever since. One of the newly arrived volunteers was from Sweden, her name is Marielle,
the other 3 new-comers were from Turkey: Alper, Şerife and Vesila.
Anyway, that just about covers everything about us volunteers, next I will write more about the
activities. During the first week of October, we were offered 2 choices about what our project
could be about: one of these choices was “NGO support” (mostly just supporting the ATA
organization by offering assistance during international events, writing articles, taking pictures
and working with local partners/institutions) and the other choice was “Inclusion support”
(mostly working with children/the differently abled/people with fewer opportunities). I opted for
the NGO support role, however, no matter which option we chose, if one wanted to switch
activities or do volunteer work for both sides, this was also a possibility.
Ultimately, I have spent most of my time here doing the following: helping the local herbalist
with various activities (such as collecting wild berries, preparing different herbal mixtures,
removing weeds in the Lavender fields, etc); assisting ATA with office work (writing articles
both for the organization itself and a website called Rural Transylvania, working on updating a
local information website for Cristuru Secuiesc, etc), international events (there were two of
these week-long events with participants from all over Europe, where I took pictures of the
activities and helped with various organizational tasks) and local events (Oktoberfest, Pumpkin
festival, ATA open days); helping out at the town library and a local school library (mostly
moving heavy boxes of literature, sorting books and entering them into databases); helping out
the town gardener (harvesting grapes, planting seeds, cleaning the park, assisting with arborist
activities, etc); organizing a bi-weekly English conversation club; various other one-time
activities. That about sums it all up for now, however we should also be helping with some
camps and such during the summer months.
Aside from volunteer work, I have also had ample amounts of free time to travel around and
discover many areas of Romania. We had an 11-day holiday for Christmas and New-Years Eve,
which most volunteers used to return back home to spend time with loved ones, but besides that
we also had a 10-day holiday to celebrate Easter. Good times were definitely had by all.
Soon we will be going to a ESC organized mid-term meeting, which is sort of a continuation to
the OAT (on-arrival training) that all the volunteers have to go through. This will take place from
23rd-26th of May. I am looking forward to this, because the OAT was online, but this mid-term
meeting will take place in-person in a fancy hotel in Bucharest. It will be nice to spend some
time with all of the ESC volunteers in Romania.
All-in-all, I have had a really great time here in Transylvania. I have met some fantastic people,
who have become my friends; I have been to many cities, but also more rural areas of Romania; I
have trekked to the peak of the Harghita mountain; I have taken part of both local traditional and
non-traditional festivities; I have cleared my head and have new-found ideas about what to do
once I return to my home country; but most importantly, I believe I have had (at least a tiny bit)
of positive impact on the local community.
Here are some pictures/videos of my experience here in Transylvania:
https://photos.app.goo.gl/14MGogw4kVXCTY5U7
Also, we made one sample video for a video contest by the local library:
https://www.youtube.com/watch?v=XjG5dt2ljww