2017. aasta oktoobris alustas noOR Siiditee projektiga, mille eesmärgiks nii organisatsioonis sotsiaalse ettevõtluse kui kerge vaimupuudega noorte sotsiaalsete oskuste arendamine. Kaks ühes võiks suisa öelda sellise ettevõtmise kohta! Tegelikult aga rohkemgi.. Siiditee projektis osaleb hetkeseisuga 11 vabatahtlikku, kelle hulgas nii praktika tegijad, kunstihuvilised kui sotsiaalsusest ja sotsiaalsest ettevõtlusest huvitatud. Projektiga liitus käesoleva aasta alguses 5 kerge vaimupuudega noort.
Kui 2017. aasta sügisel keskenduti siiditrüki tehnikale ja vabatahtlike grupis üksteise tundmaõppimisele, siis uue aasta väljakutseteks osutusid tegusa tempo sisseseadmine (ega ettevõtlus ei lase end oodata) ning uue grupidünaamikaga kohanemine. Meie grupp on kompott väga erinevatest inimestest – kunstnikest IT inimesteni, erinevad vanused ning kuidagi iseenesest on üheks regulaarseks külalisosalejaks saanud ka noORe Hispaaniast pärit välisvabatahtlik Martín. Kahtlemata on tegu kirju puntraga erinevatest soovidest, võimetest, oskustest ja vaatenurkadest – kui mõned on tulihingelised planeerijad, siis teised jällegi spontaansed tegutsejad. Õppida on aga nii kunstnikult kui IT naiselt. Nii spontaanselt tegutsejalt kui tulihingeliselt planeerijalt. Unustada ei saa ka neid, kes oskavad ja, kes ei oska. Mõnel on vaja meelde tuletada hetke, kui veel midagi ei osanud ning teisel õppida tegema midagi, mida varem ei osanud.
Kui tavaelus kipume enda ümber hoidma pigem meie endiga sarnaseid inimesi – neid, kes peegeldavad meile tagasi meie endi mõtteid ja maailmavaateid, siis sellises segagrupis, millel on ometi ühine eesmärk, ei ole tegelikult üksteisest pääsu. Ja seda parimas mõttes. Sest siis inimene õpib, enda ja teiste kohta. Ning vaid niimoodi õppides saame liikuda oma ühise eesmärgi poole, milleks siiditrüki toodete loomine ja müümine. Tõsi, kas siiditrüki toodete müümine on ehk vaid vahend ning õppimine hoopis eesmärk, seda me ei tea.
Osalejad arvavad noORe Siiditee töötubadest:
Ma sain aru, et tavalised inimesed ja erivajadustega inimsed tulevad kokku ja teevad koos maailma paremaks. Miks paremaks? Sest teeme koos keskkonnale ja loodusele kasulikke asju. Ja kui ma muidu istun kodus ja magan, aga tulen siia ja joonistame ja pärast näen enda joonistust kuskil poes koti peal, siis olen teinud head kellegile. Ja meie kõik oleme siin mitte inimesed erivajadustega või tavalised inimesed, vaid kõik oleme kunstnikud.
Tunnetage mu pilti, et kõik elavad oma majas, oma puu sees, kõik on erinevad, aga kõik on sarnased, inimestel on käed, jalad, nina, öökullidel samamoodi nokad, aga me elame ühes maailmas ja peame hoidma üksteist ja loodust.
Jana, puude pildi autor
Sulle antakse teema, võta paber ja kuula teemat – loodus, vot nüüd hakkame joonistama loodust, lootust, kurbus, õnnelik, armuvalu, igatsus, lohutus, lootus, mida sa loodad oma tulevikust. Et, kas sa tahad üldse või ei. Mulle meeldivad kõik joonistused, kõikide joonistused. Ma ei saa öelda nii, et ei meeldi või, et pane siia nurka veel midagi. Et seda pilti peaks täiendama või mõtle veel. Seda ma ei ütle.
Margus
The games we do at the beginning of the workshop, they are quite fun but the workshop as a whole is really fun because we spend good time together. We have fun in the way of making eachother laugh, but also helping eachother and devleoping this interesting workshop.
Martín
Õppimine on tore. Meeleolud on töötoas alati lõbusad ja Tore on näha, et “vaimukad” on teineteise suhtes hästi toetavad… mõtlen koguaeg, kuidas lapsed koolis ka sinnamaani saada :).
Liina, kunstiõpetaja
Siin sain esimest korda tundma erivajadustega inimesi, varem pole nendega kokku puutunud. Tegelikult leidsin, et nendega on tore suhelda ja, et nad on sellised rõõmsameelsed ja lapsikud, et mõni kord seda tavaelus ei ole piisavalt. Ja oli selline hirm, et ei tea, kuidas läheb, aga tegevuses on kõik ok. Et isegi saab natukene nagu puhata siin.
Katrin, praktikant
Kuidas tehakse pilt kotile. Kuidas tehakse? Hea küsimus. On raam, siis pannakse sinna kotti papist leht, ja siis pannakse kott raami alla ja siis pannakse värvid raamile ja siis peab niimoodi ülevalt alla täitsa lõpuni tõmbama, kaks korda vist. Minu lemmikud joonistused on loomadest ja vaaladest.
Siin saab mänge mängida, teie mõtlete välja, mis me peame tegema. Toredam on see, kui teie välja mõtlete kui see, et meie mõtleme.
Kristel
Kõige toredam? Inimesed, seltskond, tavaliselt kui lähen ära, siis on väga positiivne tunne. Kuigi vahel pärast kooli olen väsinud ja mõtlen, et ei jõua, aga kui juba olen ära käinud, siis on hea tunne. Saab kunstiga tegeleda, mis on minu ala. Saab suhelda. Võib olla olen natukene suhtlust arendanud. Mul on üldiselt väga raske inimestega suhelda, kuna olen introvert, võib olla olen seda poolt arendanud.
Tahtsin kasutada oma kunstiannet selleks, et teha midagi head.
Ly
Kõige toredam on siiditrükk. Tõmbamine meeldib kõige rohkem, siis saab tugevasti pilt riide peale jääda.
Jana
Kõige toredam on see, et saab igasuguseid huvitavaid asju teha, näiteks inimesi joonistada, inimestega suhelda ja teada, mis nemad teevad ja millega tegelevad. Uusi asju on alati hea proovida. Kõige toredam on see, et siin saab üldse käia. Et saab kodust ja kisast eemale. See on üldse kõige toredam, et see poiss Martín siin käib. Meie tema keelt ei oska, aga ikkagi tore.
Õnnela, portree piltide autor
Otsustasin tulla, et kindlasti õppida midagi uut, sest valdkond on absoluutselt uus. Tänu uutele tuttavatele avardub maailm ka. Lihtsalt otsustasin tulla.
Ene
Ene sõidab kord nädalas töötoas osalemiseks Järvamaa-Raplamaa piirilt rongiga Tallinna, rongipeatusest viib iga neljapäeva õhutses pimeduses koju aga veel tunnine jalutuskäik.
Üks esimesi asju,mis tekitas vau efekti oli see Ly pilt, kui ta tegi selle naise pildi ja detailid.
Õppinud olen siiditrüki kohta põhiliselt tehnikat, seda kuidas raame ja pilte teha, värvide omavahel toimimist, segamist. Arvan, et see, kuidas siiditrükki teha, selle põhimõte jääb mulle eluks ajaks meelde. Kuigi palju olen õppinud ka meeskonnatööd ja kannatlikkust, kuna siin on ka vaimukad ja nendega on vaja teistmoodi arvestada. Võib-olla ma ei tee seda alati kõige paremini, kuid siiski üritan.
Kadri
Personaalne lähenemine – tuleb igaühe eripäradega arvestada ja mitte ainult vaimupuudega inimeste, vaid kõigi puhul. Et kui kõik tunnevad ennast hästi, siis ongi töötav meeskond. See loob eelduse hästitöötavaks meeskonnaks.
Ana, noORe pikaaegne vabatahtlik
Siiditee oma looja, Kai, silmade läbi:
Siiditee projekti idee idanes juba aastaid. 2013 aastal külastasin Iirimaal Corki linnas asuvat Mayfield Arts Centre’it, kus tegutsevad intellektipuudega noored ning nende tööd olid nii inspireerivad, et mõte teha ise midagi sarnast jäi kummitama. Kui 2016. aasta sügisel käisin Palermos koolitusel, siis üks Barcelonast pärit osaleja tutvustas graafilise disaini stuudiot “La Casa de Carlota”, kus töötavad eri võimekusega inimesed ning nende visuaalne identiteet põhinebki sellel loovusel, mis sünnib nende erinevustest. Seega, Iirimalt sain tehnika idee ning Barcelonast visuaalse lahenduse ning ettevõtluse (sotsiaalse, meie puhul) vormi idee ja nii sündiski Siiditee.
Programmile sai selline nimi, sest meil on käsil alles I aasta ja peamiselt katsetame, kuidas see programm käiku saada ehk me oleme teekonnal nagu omal ajal siiditeelised. Tehnika puhul aga siidiga tegelikkuses suurt midagi seotud ei ole, sest materjalide nimekiri, millele antud tehnikaga trükkida saab, ulatub vaata et taevani, võimalusi on palju.
Siiditee töötubades on valminud juba esimene partii puude pildi trükiga riidest kotte ning taaskasutussärkidele on trükitud terve ports erinevaid pilte. noORe kaadritagune superjõud Tauno on loonud veebipoe põhja ning lähiajal on plaanis esimeste tootepiltide tegemine ja bränding, et siis mõne kuu pärast juba unikaalseid esemeid müüa. Ei saa mainimata jätta ka, et puude temaatika on Eesti ühiskonnas toimuva metsateemalise debati valguses igati aktuaalne leid. Igatahes tasub noORe kodulehel silm peal hoida!
Laura, noOR